Paar aastat kammiti internetikuulutusi, sõideti ringi ja otsiti sobivat kohta. Lõpuks leiti kõikidele soovidele vastav vana talukoht Vana-Otepääl.  

“Soovisime, et kinnistul oleks looduslik veekogu, mille kaldale rajada saun. Samuti tahtsime pisut kuppelmaastikku. Siin oli see kõik olemas,” räägib perepea Paul.

Vanast maakivist laudast kasvas välja elumaja

Kinnistul oli lagunenud talumaja ning maakivist laudahoone, mille üks sein oli juba kokku varisenud. “Alustasime sauna ehitamisega ja samal ajal mõtlesime, mida kolme seinaga laudaga ette võtta. Kuna see nägi nii äge välja, siis otsustasime, et peame selle hoone igal juhul päästma,” meenutab mees.  

Kindlat plaani või nägemust perekonnal laudahoonega polnud. Pauli sõnul kasvas kogu projekt pigem iseenesest. Esmalt oli eesmärk teha nii palju, et laut enam täiendavalt ei laguneks. “Leidsime ehitusmehed, kes parandasid esmalt praod. See oli päris suur ettevõtmine. Kui see oli tehtud ja hoone nägi juba parem välja, mõtlesime, et miks mitte siis juba neljas sein ka taastada. Tundus pisut mõttetu omada lihtsalt kolme ilusat seina,” räägib Paul lõbusalt.  

Nii sai ka mahukas neljanda seina ehitus ette võetud ja pärast seda polnud enam tagasiteed. Sauna ehituse kõrvalt leiti vahendid ka laudale katuse ehituseks. Seejärel sai hoone uue põranda ja põrandakütte torustiku. “Siis tuli juba põrandaküte ise ja kuna küttesüsteem oli olemas, siis otsustasime, et sama hästi võime selles majas juba elada. Sealt edasi alustasime sisetöödega, mis on suuresti tehtud Wanawiisi Ehituse poolt.” 

Wanawiisi kaasas perekond tegelikult juba saunaehituse käigus, kuhu telliti tadelaktist dušinurk. “Saime läbi ühise tuttava teada, et Malvo selliste töödega tegeleb ja kutsusime ta Pärnust Otepääle appi. Leidsime kiirelt ühise klapi ja jäime saunas tehtud töö tulemusega väga rahule. Kui alustasime lauda taastamist, oli Malvo igati loogiline valik.”  

Laudahoone puhul alustati omavahelist arutelu esmalt põrandate teemal. Pere soovis savipõrandaid, mis pole teadupärast tavapärane valik. Seejärel tuli leida lahendus siseseinte jaoks. “Meil endal polnud siseseinte osas head ideed. Malvo soovitas meile puitsõrestikule ehitatud kergsaviseinu, mille vahed täideti savi, hakkepuidu ja höövlilaastudega.” Viimistlusmaterjalina soovis pere selgelt savi- ja lubikrohvi.  

“Eelistame alati keskkonnasõbralikke materjale. Minu kindel soov oli kasutada materjale, mis oleksid kohalikud, mille tootmine oleks võimalikult energiasäästlik ja mida oleks võimalik hiljem taaskasutada,” selgitab Paul materjalide valikut kodu ehitamisel. “Ka põrandate ja seinte soojustamiseks kasutasime näiteks taaskäideldud vahtklaasi.” 

Perekonna jaoks on väga oluline, et nende ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. “Kuna olime ka lapseootel, siis tahtsime luua majas sees keskkonna, mis oleks tervisele hea. Ka see oli suur argument naturaalsete materjalide kasutamise kasuks. Loomulikult näevad naturaalsed materjalid ka väga head ja rahulikud välja.”

Wanawiisi ehitusega sujus Adamsite perekonna koostöö ladusalt. “Siseruumides tegi Malvo ikka meeletu töö ära. Alustades seinade sõrestike ehitusest ja lõpetades kõikides krohvimistöödega. Ta veetis siin tegelikult meeletult palju aega. Kokkuvõttes sujus kõik plaanipäraselt ja lõpptulemus on see, mis loeb,” muigab Paul, kelle sõnul on naturaalsed materjalid väga hästi vastu pidanud. “Ülemäära palju me krohvitud pindu hooldama pole pidanud ja arvestades asjaolu, et me elame siin nüüd püsivalt ja näiteks vannitoa seinad saavad rohkem valu, on need ikka väga ajale vastu pidanud.” 

Perekond mõtleb juba suurema maja peale

Pauli sõnul saavad nad vanast laudahoonest rekonstrueeritud kodus veel paar aastat kenasti hakkama, kuid juba praegu mõeldakse ka suurema ja rohkemate võimalustega eramu peale. “Kuna laut arenes eluhooneks pigem omasoodu, siis tegelikult pole see päris ideaalne pereelamu. Meil oli krundi peal ka vana talumaja, mis oli kahjuks nii lagunenud, et seda enam päästa ei õnnestunud. Seega oleme võtnud plaani ehitada uus maja, mille puhul soovime välisseintes kasutada keskkonnasäästlikku hempcrete (kanepibetoon, toim.) tehnoloogiat. Kõikides muudes elementides samuti võimalikult palju looduslikke materjale,” avab Paul tulevikukodu tausta. “Samuti sooviksin tulevikus rohkem töid ise ära teha. Praeguste ehitiste puhul olin ma rohkem kõrvalseisja.”  

Perepea lemmikkoht praeguses kodus on savitellistest ahju külge ehitatud pingil. “Eriti talvel, kui ahjus on tuli all, istuda lihtsalt pingil ja vaadata suurest aknast välja - see on kahtlemata minu lemmikkoht!” sõnab Paul pikalt mõtlemata.  

Kodu on Adamsi hinnangul koht, kuhu pere on ühiselt panustanud ja mille oma äranägemise järgi loonud. “Kui oled maja ise ehitanud või vana hoone renoveerinud, annab see sulle vabaduse otsustada ja teha asju nii nagu sa ise tahad. Ma arvan, et kodu on mõnes mõttes koht, mille puhul oled mõelnud, milline see ideaalis võiks olla, kuhu sa oled panustanud aega, raha ja energiat, et see see täpselt selliseks ka muuta. Lõpuks jõuda sellesse punkti nagu sa ette kujutasid ja seda kõike koos oma perega nautida - see teebki ühest elukohast päris kodu!”