Vähem on tuntud aga fakt, et ka paljude 19. saj ehitatud rehielamute põrandad olid valmistatud savist. Esialgu primitiivsete, otse mullale laotatud savikatete ning hiljem mitmekihiliste, erinevatest savisegudest valmistatud põrandate näol. 

Paraku asendas laudmaterjali ja hiljem ka tsemendi laiem levik savi uute materjalidega ning savipõrandate valmistamise võtted ja tehnikad vajusid aastakümneteks unustusehõlma.

Kohalik savipõrandate ajalugu toodi päevavalgele 

Hiljuti said aga kõik Eesti looduslike ehitusviiside huvilised põnevate arengute üle rõõmustada. 2023. a kevadel kaitses Edrin Hansen Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias diplomitöö, mis Eesti savipõrandate ajalugu ja ehitustehnikaid uuris. Uurimisallikateks olid nii kirjalikud materjalid kui ka siiani säilinud savipõrandad. 

Eesti üks vanemaid dokumenteeritud savipõrandaid rajati 1825. aastal Väike-Maarjas Pandivere külas olevasse rehielamusse. Uurimustöö ütleb selle kohta: „Sealse põranda kirjeldus on üsnagi lihtne: savi sõtkuti ja tambiti liivaga segi, segukiht asetati teatud suuruselt maha ja jäeti kuivama. Kahjuks ei ole siin savi kinni tampimist või mitte kinni tampimist mainitud.” 

Uurimustööst selgub, et üldiselt kasutati põrandate ehituseks savi nii lubjaga kui ilma, täiteaineks oli nii kruus, liiv, süsi kui ka erinev biomass. Põranda valmimiseks savi sõtkuti, laotati põrandale ja tambiti. Lihtsamate põrandate puhul tampisid savi tugevaks loomad, keerulisemate tööde puhul inimesed.

Näidispõrandad Karilatsi Vabaõhumuuseumis 

Edrin Hanseni diplomitöö juurde kuulus ka praktiline osa, millele käigus paigaldati Põlvamaal asuvale Karilatsi Vabaõhumuuseumile uued savipõrandad. 

Karilatsi ajalooliste põrandate kordategemine tekitas huvilistes suurt elevust, sest varem pole niisugust savipõrandate renoveerimist avalikult välja kuulutatud.  

Projekt oli ka koolitusena populaarne ning kohale tulid tudengid, disainerid ja eksperdid nii Eestist kui ka välismaalt. Koolitajaks ei keegi muu kui Wanawiisi juhataja ja Edrini lõputöö teemajuhendaja Malvo Tominga. 

Ehitusprotsess kestis terve suve. Esialgu tuli vana põrand majast välja viia ja siis uus sentimeeter sentimeetri haaval valmis teha. Kokku sai vabaõhumuuseum 132 ruutmeetrit uhiuut savipõrandapinda.  

Töö valmimine näitas, millised on savipõrandate miinused ja plussid. Lisaks saime hulgaliselt uusi ideid, kuidas erinevaid traditsioonilisi savitehnikaid tänapäeva majapidamistes kasutada. 

Teemat kajastati ka Postimehe Maa Elus. 

Savipõrand kestab kaua ja aitab kulusid madalal hoida 

Aga miks siis ikkagi selle kulukama, aeganõudvama ja keerukama põrandalahenduse kasuks otsustada? 

Põhjuseid on mitu.

• Savipõrand on väga vastupidav, sarnanedes tugevuselt kuuse- ja männilaudadest põrandatele.
  
• Savi salvestab hästi soojust, aga ka jahedust, säilitades ühtset toatemperatuuri ning hoides energiakulu madalamana.
• Savipõrandad on pikema ajalooga kui laud- ja betoonpõrandad. Neist lausa õhkub Eesti looduse ja vanade aegade hõngu. 
• Savi hoiab niiskustaseme tervislikus vahemikus.
• Savi on võimalik lõpmatuseni ümber töödelda ja taaskasutada.
• Linaõliga saab savi vetthülgavaks muuta.

Tulevikus näeme savipõrandaid aina rohkem 

Hea meel on tõdeda, et unustusehõlma vajunud savipõrandad leiavad järjest enam tee ka tänapäeva Eesti kodudesse. On ju tegemist loodusliku põrandamaterjaliga, mis näeb kena välja. 

Usume, et üsna pea kohtame maamajades ja ka modernsetes kodudes savipõrandaid aina enam. Tõusvate elektrihindade, muutuva kliima ja taaskasutuse kontekstis on savi ideaalne ehitusmaterjal ning oleks rumal selle eeliseid kasutamata jätta. 

Tänapäevaseid teadmisi ja vanu tehnoloogiad ühendades valmistame Wanawiisis vastupidavaid ja pilkupüüdvaid põrandalahendusi.  

Kui soovid looduslikke ja jätkusuutlikke põrandaid, või tahad lihtsalt oma koju ajaloolist hõngu tuua, võta meiega julgesti ühendust.  

Valmistame sulle põranda, mis kestab kaua ja mille üle saad uhkust tunda!

Edrin Hanseni diplomitööga on võimalik tutvuda Tartu Ülikooli DSpace's.